Millist vaimse tervise spetsialisti vajad?

Vaimse tervise spetsialistid tuvastavad ja ravivad vaimse tervise häireid. Neil on selleks omandatud erialane kõrgharidus, lisaks on nad omandanud täiendava väljaõppe ja kvalifikatsiooni.

Kui sul ei ole varem kogemust vaimse tervise spetsialistiga, siis ei pruugi sa teada, kuidas leida oma vajadustele vastavat spetsialisti. Siin on mõned soovitused, mida otsingul silmas pidada.

Allpool on toodud meie kliiniku vaimse tervise spetsialistide kirjeldused.

Kliiniline psühholoog on vaimse tervise spetsialist, kellel on kõrgharidus psühholoogia alal ning spetsialiseerumine kliinilisele psühholoogiale. Ta tegeleb inimeste vaimse tervise hindamise, diagnostika ja ravimisega, kasutades teaduspõhiseid psühholoogilisi meetodeid ja teraapiaid. Kliinilise psühholoogi töö hõlmab nii vaimsete häirete ravi kui ka toimetulekuoskuste ja psühholoogilise heaolu edendamist.

Siin on mõned kõige enamlevinud häired ja probleemid, millega kliiniline psühholoog saab aidata:

Ärevushäired
  • Generaliseerunud ärevushäire: pidev ja liigne muretsemine igapäevaste asjade pärast.
  • Sotsiaalärevus: hirm sotsiaalsete olukordade ees ja hirmutunne, et teised hindavad neid negatiivselt.
  • Paanikahäire: ootamatud ja korduvad paanikahood, millega kaasneb äärmine hirm ja füüsilised sümptomid, nagu südamekloppimine ja hingamisraskused.
  • Foobiad: irratsionaalsed hirmud kindlate objektide või olukordade ees (nt kõrgused, loomad).

Kliinilise psühholoogi roll: Psühholoog aitab ärevushäireid leevendada, kasutades kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, süsteemset pereteraapiat ja muid toimetulekuvõtteid, mis aitavad muremõtteid hallata ning ärevust vähendada.

Depressioon ja meeleoluhäired
  • Kliiniline depressioon: sügav kurbus, lootusetus, huvipuudus ning väsimus, mis kestab vähemalt kaks nädalat või kauem.
  • Bipolaarne häire: meeleolu kõikumine kõrgete (mania) ja madalate (depressioon) perioodide vahel.
  • Düstüümia: kergem, kuid pikaajaline depressiivne meeleolu, mis kestab vähemalt kaks aastat.

Kliinilise psühholoogi roll: Psühholoog aitab klientidel töötada välja strateegiad depressiooniga toimetulekuks, kohandades teraapiameetodeid, mis aitavad meeleolu stabiliseerida ja enesehinnangut parandada.

Traumajärgne stressihäire
  • PTSD tekib pärast tõsiseid traumaatilisi sündmusi (nt liiklusõnnetused, vägivallaohvriks sattumine). Selle sümptomiteks on ärevus, tagasivaated sündmusele, emotsionaalne tuimus ja unehäired.

Kliinilise psühholoogi roll: Trauma töötlusmeetodid, nagu traumafokuseeritud kognitiiv-käitumuslik teraapia või EMDR (Eye Movement Desensitization and Reprocessing), aitavad PTSD sümptomeid leevendada ja traumaga seotud hirme vähendada.

Obsessiiv-kompulsiivne häire
  • OCD hõlmab korduvaid ja pealetükkivaid mõtteid (obsessioonid) ning nendega seotud käitumisi (kompulsiivid), mida inimene tunneb sunnitud tegema, et ärevust leevendada.

Kliinilise psühholoogi roll: Psühholoog õpetab tehnikaid, mis aitavad harjutada obsessioonide talumist ja vähendada kompulsiivsete tegevuste sooritamist, kasutades ekspositsiooni ja rituaalide ennetamise teraapiat.

Söömishäired
  • Anoreksia ja buliimia: häired, mis hõlmavad äärmuslikku toitumiskontrolli, kehakaalu langetamist või ülesöömishooge koos kehakuvandi moonutustega.
  • Liigsöömishäire: korduvad ülesöömise episoodid ilma sellele järgneva kompenseeriva käitumiseta.

Kliinilise psühholoogi roll: Söömishäirete ravi keskendub tervisliku enesehinnangu ja toitumisharjumuste taastamisele, kasutades kognitiivseid ja käitumuslikke meetodeid.

Sõltuvusprobleemid
  • Ainete kuritarvitamine: narkootikumide, alkoholi või muude ainete tarvitamine, mis häirib igapäevaelu.
  • Käitumuslikud sõltuvused: näiteks mängurlus või tehnoloogia sõltuvus.

Kliinilise psühholoogi roll: Psühholoog aitab välja töötada toimetulekuoskused, vähendada sõltuvust esilekutsuvaid päästikuid ja taastada tervislikud eluviisid.

Suhete ja peresüsteemi probleemid
  • Probleemid suhetes, peredünaamikas või pereliikmete vahel võib põhjustada pinget ja konflikte.

Kliinilise psühholoogi roll: Psühholoog aitab suhtlemisoskuste ja empaatia arendamise kaudu, mis võimaldavad peresuhetes suuremat mõistmist ja harmooniat.

Vihajuhtimise ja emotsioonide reguleerimise raskused
  • Probleemid viha, impulsiivsuse või emotsioonide kontrolliga võivad viia konfliktideni ning kahjustada suhteid ja tööelu.

Kliinilise psühholoogi roll: Emotsioonide juhtimise oskuste õpetamine ja viha talumise tehnikate arendamine aitavad parandada emotsionaalset reguleerimist.

Isiksushäired
  • Näiteks piirialane isiksushäire, nartsissistlik isiksushäire ja antisotsiaalne isiksushäire, mis võivad väljenduda ebastabiilsetes suhetes, enesehinnanguprobleemides ja impulsiivses käitumises.

Kliinilise psühholoogi roll: Psühholoog aitab klientidel õppida eneseregulatsiooni, suhete hoidmist ja enesehinnangu suurendamist, erinevaid isiksushäiretele kohandatud tehnikaid.

Kohanemishäired ja elulised kriisid
  • Kohanemishäired tekivad sageli pärast suuri elumuutusi, nagu lahutus, kolimine või lähedase kaotus, mille tulemuseks on ärevus, depressioon ja stress.

Kliinilise psühholoogi roll: Psühholoog toetab klienti uue elukorralduse ja muutustega kohanemisel, pakkudes strateegiaid stressi vähendamiseks ja kohanemise toetamiseks.

Kliiniline psühholoog suudab aidata väga erinevate murede korral, pakkudes teaduslikult tõestatud meetodeid ja individuaalselt kohandatud lähenemisviise, et toetada vaimset heaolu ja tervist.

 

Vaimse tervise õde (edaspidi VTÕ) on eriõde, kes on läbinud terviseteaduse magistriõppekava vaimse tervise õenduse erialal ja on omandanud õpitud erialal laiapõhjalisema kliinilise pädevuse ja otsustusoskuse.  VTÕ kasutab süvendatud kliinilisi teadmisi ja oskusi patsiendi tervisliku seisundi hindamisel, jälgimisel ja sekkumisel. VTÕ-l on valmisolek koordineerida ja korraldada patsiendi terviklikku raviteekonda. VTÕ-l on lisaks oskus töötada psüühikahäiretega inimeste ja nende tugivõrgustikuga,  omab põhjalikke  teadmisi psüühikahäiretest, nende põhjustest ning medikamentoossetest ja mittemedikamentoossetest ravivõimalustest.

Mida vaimse tervise õde (VTÕ) vastuvõtul teeb?

  • VTÕ viib patsiendiga läbi seisundi hindamise
  • Vajadusel täidetakse koos patsiendiga teste või küsimustike (AUDIT, EEK-2 jne)
  • Tõstab teadlikkust vaimse tervise kohta, et paremini oma seisundiga toime tulla
  • Koostöös patsiendiga seab individuaalsed eesmärgid
  • Nõustab häirepõhiselt  ja elustiilialaselt, et edendada toimetulekuvõimet 
  • Pakub emotsionaalset tuge
  • Hindab motivatsiooni raviks, vajadusel motiveerib ravis osalema
  • Medikamentoosse ravi korral selgitab ravipõhimõtteid, ravitoimet, koos-ja kõrvaltoimeid, hindab ravisoostumust
  • Töötab meeskonnas koos psühholoogide, psühhiaatrite ja teiste erialade spetsialistidega
  • Vajadusel suunab edasi teise eriõe, perearsti, eriarsti või mõne teise valdkonna spetsialisti poole
  • Dokumenteerib oma tegevused vastavalt Tervishoiuteenuse korraldamise seadusele, järgib andmekaitse põhimõtteid ja eetilisi praktikaid.

Millal pöörduda vaimse tervise õe poole?

  • Sind vaevavad pikemaajaliselt stress, ärevus, unehäired
  • Meeleolu kõikumised, hirmud
  • Raskused  suhtlemisel, pereprobleemid
  • Aktiivsus-ja tähelepanuhäired, sõltuvused
  • Varem meeldivad tegevused ei paku enam huvi, motivatsioonipuudus
  • Laste ja noorukite käitumisprobleemid

 Vaimse tervise õe tegevusjuhendiga saate tutvuda siit tervisekassa lehelt.

Koolipsühholoogiale spetsialiseerunud psühholoog on spetsialist, kelle vastuvõtule saavad tulla nii lapsed kui täiskasvanud. Selle spetsialisti peamised tööülesanded on järgmised:

Individuaalne nõustamine ja teraapia
  • Lastele ja noorukitele: Abi õpiraskuste, koolikiusamise, ärevuse, enesekindluse puudumise ja muude arenguliste või emotsionaalsete probleemidega.
  • Täiskasvanutele: Nõustamine stressi, läbipõlemise, tööalaste või isiklike suhete probleemide ja vaimse tervise raskuste korral (nt depressioon, ärevushäired).
Psühholoogiline hindamine ja diagnoosimine
  • Psühholoogiliste testide läbiviimine, näiteks isiksuse- või intellektihindamised, et määratleda kliendi vajadused.
  • Arenguliste või õpiprobleemide diagnoosimine lastel ja soovituste andmine nende toetamiseks.
  • Täiskasvanute puhul probleemide põhjuse selgitamine, et luua tõhus teraapiaplaan.
Koostöö teiste spetsialistidega
  • Tihe koostöö psühhiaatrite, pereterapeutide, logopeedide ja teiste spetsialistidega, et pakkuda kliendile terviklikku abi.
  • Vajadusel kaasata koolide või lasteaedade personali laste juhtumite arutamiseks.
Tugiteenused hariduslike või tööalaste raskuste korral
  • Lastel: Soovituste andmine vanematele ja koolidele õpiraskustega laste toetamiseks (nt individuaalne õppekava, koolivälised tegevused).
  • Täiskasvanutel: Toetus tööalaste väljakutsetega toimetulekul või karjäärinõustamine.
Tugi kriisiolukordades
  • Abi pakkumine traumade, kaotuse või muude äärmuslike elusündmuste korral, mis vajavad kiiret sekkumist.
  • Psühholoogiline esmaabi emotsionaalsete kriiside korral.
Hariv ja ennetustöö
  • Loengute ja töötubade korraldamine lastevanematele või täiskasvanute gruppidele teemadel, nagu laste kasvatamine, stressijuhtimine, suhted ja vaimne tervis.
  • Teavitustöö vaimse tervise tähtsusest ja sellele ligipääsu edendamine.
Tööplaani individuaalsus ja konfidentsiaalsus
  • Ravi- ja nõustamisplaanide koostamine, mis on kliendikesksed ja arvestavad iga inimese eripäradega.
  • Konfidentsiaalsuse tagamine, pakkudes klientidele turvalist ja usaldusväärset keskkonda.

Erakliinikus on koolipsühholoog-nõustajal võimalus keskenduda personaalsemale ja paindlikumale lähenemisele, pakkudes kvaliteetset abi mitmekesisele kliendigrupile.

Terapeut saab aidata lahendada peresuhete ja muude suhetega seotud probleeme. Süsteemne pereterapeut keskendub peresüsteemi ja dünaamikate mõistmisele, aidates peredel lahendada erinevaid probleeme ja parandada peresuhteid. Siin on mõned kõige enamlevinud häired ja probleemid, millega süsteemne pereterapeut saab aidata:

Peresuhete konfliktid ja suhtlemisprobleemid
  • Pidevad tülid ja arusaamatused pereliikmete vahel, mis võivad tekitada pingeid ja distantseerumist.
  • Raske või katkenud suhtlus, kus pereliikmed ei tunne end kuuldu ja mõistetuna.

Terapeut aitab pereliikmetel õppida efektiivseid suhtlemisoskusi ja kuulamisvõtteid, et tugevdada vastastikust mõistmist ja leida ühised lahendused.

Peremustrid ja rollikonfliktid
  • Teatud peremustrid ja dünaamikad (nt „päästja“ või „süüdlane“), mis korduvad ja võivad peresuhetes pinget tekitada.
  • Rollikonfliktid, kus pereliikmed tunnevad, et neile on pandud ebamugavaid või ebasobivaid rolle.

Terapeut töötab peresüsteemi tasandil, et tuvastada ja muuta kahjulikke mustreid, andes pereliikmetele võimaluse võtta tervislikumaid ja võrdsemaid rolle.

Vanemlikud ja laste kasvatamise probleemid
  • Erinevad kasvatusstiilid, mis põhjustavad vanemate vahel konflikte.
  • Probleemid laste distsiplineerimise või piiride seadmise osas.

Terapeut toetab vanemaid ühise kasvatustaktika leidmisel ning aitab välja töötada positiivseid distsipliinistrateegiaid, mis on lapse arengule toetavad.

Laste ja noorukite käitumisprobleemid
  • Käitumisprobleemid, nagu agressiivsus, õpiraskused või riskikäitumine, mis mõjutavad kogu pere.

Terapeut töötab lapse ja tema peresüsteemi dünaamikaga, aidates mõista, kuidas peresuhteid kohandada, et lapse probleemide intensiivsus väheneks.

Trauma ja kaotus peres
  • Lähedase kaotus, haigus või muu trauma, mis mõjutab peresidemeid ja tekitab pereliikmetes keerulisi tundeid.

Terapeut pakub turvalist ruumi leina ja traumaga tegelemiseks ning aitab perel üheskoos kohaneda ja leida uut tasakaalu pärast kaotust.

 Lahutus ja eraldumine
  • Lahutusega seotud stress, kus vanemad ja lapsed kohanevad uute perestruktuuridega.
  • Pinged ja konfliktid lahkumineku protsessis, eriti laste hooldusõiguse küsimustes.

Terapeut aitab lahku läinud pereliikmetel omavahel konstruktiivsemalt suhelda ja leida koostööd soosivaid lahendusi, mis toetavad lapse turvatunnet ja arengut.

Perekonna üleminekuetapid ja arengulised muutused
  • Muutused perestruktuuris, nagu laste kodust lahkumine, pensionile jäämine või uue pereliikme lisandumine, mis võivad põhjustada pinget ja segadust.

Terapeut toetab perekonda sujuva kohanemise ja rollide ümberkujundamise protsessis, aidates pereliikmetel uute oludega toime tulla.

Psüühikahäiretest tingitud peresisesed pinged
  • Ühe pereliikme vaimse tervise probleemid, näiteks depressioon või ärevushäired, mis mõjutavad kogu peresüsteemi.
  • Pinged ja vastutuse jaotus, kui peres on krooniliselt haige pereliige.

Terapeut aitab pereliikmetel mõista, kuidas toetada haigestunud pereliiget ja kuidas ennetada ülekoormuse tekkimist, tugevdades kogu peresüsteemi toimetulekut.

Paarisuhete ja abieluprobleemid
  • Konfliktid ja lahkhelid partnerite vahel, mis võivad häirida kogu perekonna tasakaalu ja tekitada lastes stressi.

Terapeut keskendub paari suhtemustrite analüüsile, pakkudes suhtlemisoskuste ja konfliktide lahendamise oskuste õpetamist, mis aitavad tugevdada paarisuhet ja vähendavad pingeid.

Lapse või nooruki enesehinnang ja identiteedikriisid
  • Laste ja teismeliste enesehinnangu või identiteedi küsimused, mis mõjutavad nende suhteid pereliikmetega ning võivad väljenduda käitumisprobleemidena.

Terapeut aitab perel mõista, kuidas toetada lapse enesehinnangut ja identiteedi kujunemist, luues turvalise keskkonna, kus laps saab oma vajadusi ja küsimusi väljendada.

Süsteemne pereterapeut aitab peredel mõista, kuidas iga pereliikme tegevus ja suhted mõjutavad kogu peresüsteemi. Lähenemine aitab perel üheskoos areneda ja lahendada probleeme, suurendades vastastikust mõistmist ja tugevdades peresiseseid sidemeid.

  • Pere ja Paariteraapia: Meie missiooniks on aidata paaridel ja üksikisikutel luua inspireerivaid kooselusid ja suhteid.  Olgu teil käsil oma elu alustamise esimesed sammud või olete pühendunud paarina läbimas keerulisi katsumusi, me aitame teil luua lahendustele suunatud eesmärgid, mis taaselustavad lähedase suhte ja pakuvad tervenemist ning tervislikumat teekonda edasi.

Teemad, millega meie poole pöörduda: kooselu/abielueelne nõustamine; paariteraapia; individuaalsed raskused paarisuhtes; lähisuhete loomise ärevus; vanemluse väljakutsed; paariteraapia truudusetuse korral; paariteraapia viljatuse korral

Psühholoogilise nõustaja roll on ennetada vaimse tervise probleemide kujunemist ja süvenemist ning toetada inimese psühholoogilist heaolu ja eneseteostust. Nõustaja töös põimuvad teemad, mis puudutavad emotsionaalset ja isiksuslikku arengut, sotsiaalseid suhteid, tervisekäitumist, haridus- ja tööalaseid valikuid ning elukaare eri etappe. Psühholoogiline nõustamine hõlmab tööd nii üksikisikute, perede kui ka gruppidega eri vanuses ja taustaga sihtrühmade seas. Nõustaja lähenemine ühendab normaalse arengu toetamise ja probleemikesksete teooriate rakendamise. Töövaldkonnad ulatuvad avaliku ja erasektori tervishoiu-, sotsiaal-, haridus-, tööturu- ning korrektsioonisüsteemi asutusteni.

Broneeri aeg siin

Vastuvõtuaega saab muuta või tühistada hiljemalt kaks tööpäeva enne vastuvõtu algust.

Hilisema teatamise või mitteilmumise korral tuleb tasuda visiiditasu teenuse eest hinnakirja alusel.

Scroll to Top