Kliiniline psühholoogia

Kliiniline psühholoog on vaimse tervise spetsialist, kellel on kõrgharidus psühholoogia alal ning spetsialiseerumine kliinilisele psühholoogiale. Ta tegeleb inimeste vaimse tervise hindamise, diagnostika ja ravimisega, kasutades teaduspõhiseid psühholoogilisi meetodeid ja teraapiaid. Kliinilise psühholoogi töö hõlmab nii vaimsete häirete ravi kui ka toimetulekuoskuste ja psühholoogilise heaolu edendamist.

Kliinilise psühholoogi esmane konsultatsioon on tavaliselt põhjalik kohtumine, mille käigus hinnatakse inimese vaimset ja emotsionaalset seisundit ning selgitatakse välja teraapia vajadus ja eesmärgid. Esmane konsultatsioon on sageli esimene samm kliendi ja psühholoogi usaldusliku suhte loomisel ning annab võimaluse kaardistada inimese vajadused ja soovid, mis aitavad teraapial edukalt kulgeda. Esmane konsultatsioon võib sisaldada järgmisi aspekte:

Anamneesi kogumine: Psühholoog küsib põhjalikke küsimusi inimese eluloo, praeguse seisundi, varasemate kogemuste, terviseajaloo ning peretausta kohta. See aitab mõista, millised faktorid võivad olla seotud esinevate vaimse tervise probleemidega.

Probleemi kirjeldus ja sümptomite hindamine: Konsultatsiooni käigus palutakse inimesel kirjeldada peamisi muresid ja sümptomeid, mis on toonud ta psühholoogi vastuvõtule. Siia kuuluvad küsimused ärevuse, stressi, depressiooni, unehäirete või muude vaimse tervise sümptomite kohta.

Diagnostilised testid ja küsimustikud: Vajadusel võib psühholoog kasutada diagnostilisi teste või küsimustikke, et saada täpsemat ülevaadet sümptomitest ja nende tõsidusest. Need meetodid aitavad määratleda potentsiaalseid diagnoose ning tuvastada sümptomite mustreid.

Teraapia eesmärkide seadmine: Konsultatsiooni käigus arutatakse, millised eesmärgid on teraapias olulised ja mida inimene soovib oma teraapilisest teekonnast saavutada. See võib olla näiteks stressiga toimetuleku parandamine, ärevuse vähendamine või suhete parandamine.

Teraapia või sekkumise plaani loomine: Kui psühholoog ja klient jõuavad ühisele arusaamisele teraapia vajadusest, koostab psühholoog esialgse raviplaani. Selles määratakse kindlaks teraapia tüüp (nt kognitiiv-käitumuslik teraapia, psühhodünaamiline teraapia) ja sagedus, mis võiks kliendile sobida.

Küsimused ja vastused: Konsultatsioonil on võimalus küsida kõike, mis puudutab teraapia protsessi, konfidentsiaalsust, kestust ja eeldatavat mõju. Psühholoog vastab küsimustele ja selgitab, kuidas teraapia võib toetada kliendi eesmärke.

Kliinilise psühholoogi vastuvõtule pöördumine võib pakkuda mitmesugust tuge ja abi, mis on suunatud vaimse ja emotsionaalse heaolu parandamisele.

  •     Siin on mõned olulised põhjused, kuidas kliiniline psühholoog võib aidata:

Professionaalne ja teaduspõhine lähenemine: Kliinilised psühholoogid on spetsialiseerunud vaimse tervise ja käitumishäirete hindamisele, diagnoosimisele ja ravile, kasutades teaduslikult tõestatud meetodeid. See tähendab, et nad rakendavad tõhusaid ja turvalisi teraapiaid, mis on kohandatud individuaalsetele vajadustele.

Sügavama arusaamise saamine: Psühholoog aitab leida probleemi algpõhjuseid, olgu see ärevus, depressioon, stress või mõni muu vaimse tervise mure. Läbi analüüsi ja vestluste saab inimene sügavama arusaamise oma käitumismustritest ja emotsionaalsetest reaktsioonidest.

Toimetulekuoskuste arendamine: Psühholoog õpetab erinevaid strateegiaid ja tehnikaid stressiga toimetulekuks, enesehinnangu parandamiseks, suhete tõhusaks juhtimiseks ja ärevuse vähendamiseks. Need oskused aitavad toime tulla igapäevaste väljakutsetega ja vähendavad vaimse pinge kuhjumist.

Emotsionaalne toetus ja turvaline ruum: Kliiniline psühholoog loob toetava ja konfidentsiaalse keskkonna, kus saab vabalt väljendada oma muresid ja tundeid. Selline turvaline ruum võimaldab avada keerulisi teemasid ja aitab kaasa probleemide põhjalikule uurimisele.

Terviklik lähenemine vaimsele ja füüsilisele tervisele: Vaimse ja füüsilise tervise vahel on tihe seos; stress ja emotsionaalsed probleemid mõjutavad tihti ka kehalist tervist. Kliiniline psühholoog aitab mõista seda seost ja toetab terviklikku heaolu.

Kognitiivsete funktsioonide uuring on diagnostiline hindamine, mille eesmärk on saada põhjalik ülevaade inimese vaimsetest võimetest ja võimalike kognitiivsete raskuste olemusest. See uuring keskendub kognitiivsete funktsioonide hindamisele, nagu mälu, tähelepanu, täidesaatvad funktsioonid (otsustamine ja planeerimine), keeleoskus ja visuaal-ruumiline taju. Uuringut kasutatakse sageli olukordades, kus on kahtlus kognitiivsete võimete languses, arengulistes eripärades või vaimse tervise häirete mõjus mõtlemisvõimele ja igapäevatoimetulekule.

Neuropsühholoogiline uuring pakub põhjalikku ülevaadet inimese kognitiivsetest ja emotsionaalsetest võimetest ning aitab leida sobivaid ravimeetodeid ja toetussüsteeme, et parandada toimetulekut ja elukvaliteeti. 

Neuropsühholoogilise uuringu eesmärgid on:

Ajukahjustuste ja neuroloogiliste häirete diagnoosimine

  •     Uuring aitab tuvastada ja hinnata ajukahjustusi või neuroloogilisi haigusi, nagu dementsus, Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi, insult või traumaatiline ajukahjustus. See võimaldab diagnoosi täpsustada ja hinnata, kuidas ajutegevus on muutunud.

Ravi ja rehabilitatsiooniplaani koostamine

  •     Uuringu tulemuste põhjal saab koostada individuaalse raviplaani, mis toetab inimese kognitiivseid võimeid ja emotsionaalset toimetulekut. Uuring aitab ka otsustada, kas ja milliseid teraapiaid, nagu logopeedia, kognitiivne rehabilitatsioon või füsioteraapia, on vaja.

Kognitiivsete võimete ja emotsionaalse seisundi jälgimine ajas

  •     Neuropsühholoogiline uuring võimaldab jälgida muutusi patsiendi kognitiivses ja emotsionaalses seisundis ajas, mis on oluline progresseeruvate haiguste, nagu Alzheimeri tõbi, või taastumise korral, näiteks pärast ajuvigastust või insulti.

Toimetulekuoskuste ja elukvaliteedi parandamine

  •     Uuringus saadud teadmised aitavad leida viise, kuidas parandada inimese toimetulekut igapäevastes tegevustes ja suurendada elukvaliteeti. Näiteks võib uuring tuua esile vajaduse abivahendite järele või soovitusi, kuidas pereliikmed saavad toetada lähedast tema igapäevastes toimetustes.

Hindamaks psühholoogilisi mõjusid ja kaasnevaid vaimse tervise probleeme

  •     Neuropsühholoogiline uuring aitab tuvastada ka vaimse tervise häireid, mis võivad esineda koos neuroloogiliste probleemidega, näiteks depressioon, ärevus või emotsionaalne ebastabiilsus, ning nende häirete mõju inimese kognitiivsele võimekusele ja elukvaliteedile.

Täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD) diagnostiline hindamisintervjuu, tuntud kui DIVA (Diagnostic Interview for ADHD in Adults), on spetsiaalne diagnostikavahend, mis on loodud täiskasvanutel ADHD sümptomite ja nende mõju hindamiseks. DIVA intervjuu eesmärk on süstemaatiliselt ja põhjalikult hinnata tähelepanu ja hüperaktiivsuse-impulsiivsuse sümptomeid, mis võivad mõjutada igapäevaelu ja toimimist. Intervjuu põhineb DSM-5 kriteeriumidel, mis on vaimse tervise häirete diagnostiline standard ning DIVA aitab täpselt hinnata, kas inimese kaebuste sisu vastab ADHD diagnoosi kriteeriumidele.

DIVA intervjuu eesmärk

Täiskasvanueas ADHD sümptomite tuvastamine ja hindamine

  •     DIVA intervjuu eesmärk on välja selgitada, kas inimesel esinevad ADHD sümptomid vastavad diagnostilistele kriteeriumidele, ning hinnata nende mõju erinevates eluvaldkondades, sealhulgas tööl, kodus ja sotsiaalsetes suhetes. ADHD-d ei diagnoosita sageli täiskasvanueas, kuna sümptomeid võidakse pidada lihtsalt isikuomadusteks või seostatakse neid muude häiretega.

Lapsepõlve ja täiskasvanuea sümptomite seostamine

  •     DIVA intervjueerib süstemaatiliselt ka lapsepõlves esinenud sümptomeid, sest ADHD peab ilmnema varases lapsepõlves. Läbi mälestuste ja võimalusel ka pereliikmete või lähedaste intervjuude, aitab DIVA tuvastada, kas täiskasvanu praegused sümptomid on püsivad ja seotud varasema ADHD-ga.

Elukvaliteedi ja toimetuleku hindamine

  •     Intervjuu abil hinnatakse, kuidas ADHD sümptomid mõjutavad inimese elukvaliteeti ja toimetulekut igapäevaelus. See hõlmab tähelepanu, organiseerimisoskuste, ajaplaneerimise ja impulsiivsuse mõju tööle, suhetele ja isiklikule heaolule. Hindamine võimaldab selgitada välja, millistes eluvaldkondades on sümptomid kõige häirivamad ja kus oleks vaja täiendavat tuge või sekkumist.

·                 Psühholoog on väljaõppinud psühholoogia alal – teaduses, mis tegeleb mõtete, tunnete ja käitumiste uurimisega. Tavaliselt on psühholoogil vähemalt magristrikraad. Psühholoog suudab tuvastada ja ravida mitmesuguseid vaimse tervise häireid ning pakkuda erinevat tüüpi vestlusteraapiat. Eestis psühholoogid ravimeid välja ei kirjuta, vaid võivad töötada koos arstiga, kes ravimeid määrab.

Broneeri aeg siin

Vastuvõtuaega saab muuta või tühistada hiljemalt kaks tööpäeva enne vastuvõtu algust.

Hilisema teatamise või mitteilmumise korral tuleb tasuda visiiditasu teenuse eest hinnakirja alusel.

Scroll to Top