Vaimse tervise õde
Vaimse tervise õde (VTÕ) on spetsialiseerunud eriõde, kes on läbinud terviseteaduse magistriõppekava vaimse tervise õenduse erialal ja on omandanud õpitud erialal laiapõhjalisema kliinilise pädevuse ja otsustusoskuse. VTÕ-l on valmisolek koordineerida ja korraldada patsiendi terviklikku raviteekonda. Ta hindab esmaselt kliendi seisundit ja suunab vajadusel edasi sobiva spetsialisti juurde, et tagada tõhus ja õigeaegne abi.
Vaimse tervise õe esmane vastuvõtt täiskasvanutele (kuni 60 min) | 60€
Vaimse tervise õe esmase vastuvõtu eesmärk on pakkuda patsiendile terviklikku ja toetavat hinnangut, mille kaudu saab õde paremini mõista inimese vaimset ja emotsionaalset seisundit. Vastuvõtt keskendub patsiendi heaolu ja tervisliku seisundi kaardistamisele ning aitab luua edasise raviplaani.Vaimse tervise õe esmase vastuvõtu eesmärk on tagada parim võimalik vaimse tervise teekonna algus tervikliku heaolu suunas.
Vaimse ja füüsilise seisundi hindamine
Vaimse tervise õde alustab esmalt patsiendi vaimse ja füüsilise tervise hetkeseisu hindamisega. Sellesse kuuluvad küsimused patsiendi meeleolu, ärevuse, stressitaseme ja unekvaliteedi kohta. Õde võib küsida ka füüsiliste sümptomite kohta, nagu väsimus, kehakaalu muutused või söögiisu vähenemine, mis võivad viidata vaimse tervise probleemidele.
Taustainfo ja elukäigu anamneesi kogumine
Õde kogub taustainfot patsiendi eluloo ja seniste kogemuste kohta, mis võivad olla seotud vaimse tervise probleemidega. See hõlmab nii perekonna tausta, töösuhteid kui ka patsiendi sotsiaalset toetust ja varasemaid terviseprobleeme, sealhulgas vaimse tervise ajalugu ja võimalikku ravimite kasutamist.
Sümptomite ja murekohtade kirjeldamine
Vastuvõtu käigus palutakse patsiendil selgelt väljendada, mis on tema põhilised murekohad ja milliseid sümptomeid ta kogeb. Õde aitab patsiendil oma tundeid ja sümptomeid kirjeldada, et teha kindlaks, kas esineb näiteks ärevus-, depressiooni- või stressisümptomeid.
Toimetulekuoskuste ja tugivõrgustiku hindamine
Vaimse tervise õde hindab ka patsiendi olemasolevaid toimetulekuoskusi ja tugivõrgustikku, et mõista, millised ressursid on patsiendile kättesaadavad ning kuidas ta oma emotsionaalse ja vaimse heaoluga igapäevaselt toime tuleb. See hõlmab ka patsiendi eneseregulatsiooni- ja stressihaldamisoskuste hindamist.
Esmane nõustamine ja toetuse pakkumine
Pärast hindamist annab õde esmaseid soovitusi ja nõu, kuidas patsient saaks oma vaimset heaolu parandada. See võib hõlmata lihtsaid stressi ja ärevuse leevendamise tehnikaid, soovitusi elustiili kohandamiseks või suunamist teistele spetsialistidele, kui on vaja täiendavat abi.
Edasise tegevuskava ja raviplaani koostamine
Vastuvõtu lõpus koostab õde koos patsiendiga esmase tegevuskava või raviplaani. Õde selgitab, millised on järgmised sammud ja kuidas toimub edasine jälgimine või teraapia. Vajadusel planeeritakse ka regulaarseid kohtumisi või suunamist psühhiaatri, terapeudi või muu vaimse tervise spetsialisti juurde.
Küsimustele vastamine ja usalduse loomine
Õde loob vastuvõtu käigus toetava ja turvalise keskkonna, kus patsient saab vabalt oma muresid jagada. Vastuvõtt lõpeb tavaliselt patsiendi küsimustele vastamise ja edasise raviprotsessi selgitamisega, et patsient tunneks end toetatuna ja teadlikuna järgmistest sammudest.
Vaimse tervise õe esmane vastuvõtt alla 19-a (kuni 90 min) | 60€
Vaimse tervise õe esmase vastuvõtu eesmärk on pakkuda patsiendile terviklikku ja toetavat hinnangut, mille kaudu saab õde paremini mõista inimese vaimset ja emotsionaalset seisundit. Vastuvõtt keskendub patsiendi heaolu ja tervisliku seisundi kaardistamisele ning aitab luua edasise raviplaani.Vaimse tervise õe esmase vastuvõtu eesmärk on tagada parim võimalik vaimse tervise teekonna algus tervikliku heaolu suunas.
Vaimse ja füüsilise seisundi hindamine
Vaimse tervise õde alustab esmalt patsiendi vaimse ja füüsilise tervise hetkeseisu hindamisega. Sellesse kuuluvad küsimused patsiendi meeleolu, ärevuse, stressitaseme ja unekvaliteedi kohta. Õde võib küsida ka füüsiliste sümptomite kohta, nagu väsimus, kehakaalu muutused või söögiisu vähenemine, mis võivad viidata vaimse tervise probleemidele.
Taustainfo ja elukäigu anamneesi kogumine
Õde kogub taustainfot patsiendi eluloo ja seniste kogemuste kohta, mis võivad olla seotud vaimse tervise probleemidega. See hõlmab nii perekonna tausta, töösuhteid kui ka patsiendi sotsiaalset toetust ja varasemaid terviseprobleeme, sealhulgas vaimse tervise ajalugu ja võimalikku ravimite kasutamist.
Sümptomite ja murekohtade kirjeldamine
Vastuvõtu käigus palutakse patsiendil selgelt väljendada, mis on tema põhilised murekohad ja milliseid sümptomeid ta kogeb. Õde aitab patsiendil oma tundeid ja sümptomeid kirjeldada, et teha kindlaks, kas esineb näiteks ärevus-, depressiooni- või stressisümptomeid.
Toimetulekuoskuste ja tugivõrgustiku hindamine
Vaimse tervise õde hindab ka patsiendi olemasolevaid toimetulekuoskusi ja tugivõrgustikku, et mõista, millised ressursid on patsiendile kättesaadavad ning kuidas ta oma emotsionaalse ja vaimse heaoluga igapäevaselt toime tuleb. See hõlmab ka patsiendi eneseregulatsiooni- ja stressihaldamisoskuste hindamist.
Esmane nõustamine ja toetuse pakkumine
Pärast hindamist annab õde esmaseid soovitusi ja nõu, kuidas patsient saaks oma vaimset heaolu parandada. See võib hõlmata lihtsaid stressi ja ärevuse leevendamise tehnikaid, soovitusi elustiili kohandamiseks või suunamist teistele spetsialistidele, kui on vaja täiendavat abi.
Edasise tegevuskava ja raviplaani koostamine
Vastuvõtu lõpus koostab õde koos patsiendiga esmase tegevuskava või raviplaani. Õde selgitab, millised on järgmised sammud ja kuidas toimub edasine jälgimine või teraapia. Vajadusel planeeritakse ka regulaarseid kohtumisi või suunamist psühhiaatri, terapeudi või muu vaimse tervise spetsialisti juurde.
Küsimustele vastamine ja usalduse loomine
Õde loob vastuvõtu käigus toetava ja turvalise keskkonna, kus patsient saab vabalt oma muresid jagada. Vastuvõtt lõpeb tavaliselt patsiendi küsimustele vastamise ja edasise raviprotsessi selgitamisega, et patsient tunneks end toetatuna ja teadlikuna järgmistest sammudest.
Vaimse tervise õe korduv vastuvõtt täiskasvanutele (kuni 60 min) | 45€
Vaimse tervise õe korduv vastuvõtt on jätk varasemale esmasele vastuvõtule ning selle eesmärk on toetada patsienti pidevalt, jälgida tema vaimse tervise arengut ja hinnata raviplaani toimivust. Korduv vastuvõtt keskendub peamiselt patsiendi seisundi ja toimetuleku hindamisele, pakkudes samas pidevat ja struktureeritud nõustamist ja tuge, mis aitab hoida oma vaimset heaolu kontrolli all ning arendada edasiviivaid toimetulekuoskusi.
Vaimse ja füüsilise seisundi jälgimine
Vastuvõtu käigus hindab õde patsiendi vaimset ja füüsilist seisundit võrreldes eelnevate visiitidega. See hõlmab meeleolu, ärevuse ja stressitaseme ning une ja energiataseme jälgimist. Õde küsib, kas patsiendil on esinenud uusi sümptomeid või muutusi, mis võivad mõjutada tema vaimset ja füüsilist heaolu.
Raviplaani ja ravimite mõju hindamine
Kui patsiendile on määratud ravimid või muud sekkumised, hindab õde nende mõju ja efektiivsust. Patsiendilt küsitakse, kas ravimid on andnud oodatud tulemusi ja kas esineb kõrvaltoimeid, mis võivad vajada kohandamist. Õde teeb vajadusel koostööd psühhiaatriga, et muuta ravimite annuseid või raviplaani.
Toimetulekuoskuste ja elustiilimuutuste edusammude hindamine
Õde arutab patsiendiga, kuidas on edenenud varasematel vastuvõttudel soovitatud toimetulekuoskuste ja elustiilimuutuste kasutamine. Koos hinnatakse, milliseid strateegiaid patsient kasutab ärevuse, stressi või meeleoluhäirete leevendamiseks, ning vajadusel pakutakse täiendavaid nõuandeid või harjutusi.
Psühholoogiline nõustamine ja toetuse pakkumine
Korduvate vastuvõttude käigus võib õde pakkuda psühholoogilist tuge ja nõustamist, mis aitab patsiendil toime tulla igapäevaste väljakutsetega. Õde julgustab patsienti oma tundeid ja mõtteid avama, pakkudes turvalist ruumi, kus patsient saab väljendada oma muresid ja rääkida oma edusammudest.
Tugivõrgustiku ja sotsiaalse toe hindamine
Õde uurib, kuidas patsiendi tugivõrgustik ja sotsiaalne tugi on teda aidanud ning kas on vajadust lisatoe järele. Õde võib pakkuda soovitusi või jagada ressursse, mis aitavad patsiendil leida täiendavaid tugivõimalusi, näiteks tugigruppe või kogukonnaprogramme.
Eesmärkide ja tegevuskava ülevaatamine
Koos patsiendiga vaadatakse üle varasemalt seatud eesmärgid ja tegevuskava, hinnates, kas on saavutatud soovitud edasiminek või kas on vaja kohandada plaane uute eesmärkide saavutamiseks. Õde aitab patsiendil selgelt määratleda järgmised sammud, mis toetavad tema vaimse heaolu edasist arengut.
Patsientide motiveerimine ja enesehoolduse toetamine
Korduv vastuvõtt on hea võimalus patsienti motiveerida ja tema enesehoolduse oskusi tugevdada. Õde julgustab patsienti keskenduma positiivsetele muutustele ning rõhutab enese eest hoolitsemise tähtsust pikaajalise heaolu säilitamisel.
Järgmiste sammude planeerimine ja kohtumiste jätkumine
Vastuvõtu lõpus planeerib õde koos patsiendiga edasised kohtumised ja jälgimisplaani. Vajadusel teeb ta koostööd teiste spetsialistidega, et tagada patsiendile terviklik ja järjepidev tugi.
Vaimse tervise õe korduv vastuvõtt alla 19-a (kuni 90 min) | 45€
Vaimse tervise õe korduv vastuvõtt on jätk varasemale esmasele vastuvõtule ning selle eesmärk on toetada patsienti pidevalt, jälgida tema vaimse tervise arengut ja hinnata raviplaani toimivust. Korduv vastuvõtt keskendub peamiselt patsiendi seisundi ja toimetuleku hindamisele, pakkudes samas pidevat ja struktureeritud nõustamist ja tuge, mis aitab hoida oma vaimset heaolu kontrolli all ning arendada edasiviivaid toimetulekuoskusi.
Vaimse ja füüsilise seisundi jälgimine
Vastuvõtu käigus hindab õde patsiendi vaimset ja füüsilist seisundit võrreldes eelnevate visiitidega. See hõlmab meeleolu, ärevuse ja stressitaseme ning une ja energiataseme jälgimist. Õde küsib, kas patsiendil on esinenud uusi sümptomeid või muutusi, mis võivad mõjutada tema vaimset ja füüsilist heaolu.
Raviplaani ja ravimite mõju hindamine
Kui patsiendile on määratud ravimid või muud sekkumised, hindab õde nende mõju ja efektiivsust. Patsiendilt küsitakse, kas ravimid on andnud oodatud tulemusi ja kas esineb kõrvaltoimeid, mis võivad vajada kohandamist. Õde teeb vajadusel koostööd psühhiaatriga, et muuta ravimite annuseid või raviplaani.
Toimetulekuoskuste ja elustiilimuutuste edusammude hindamine
Õde arutab patsiendiga, kuidas on edenenud varasematel vastuvõttudel soovitatud toimetulekuoskuste ja elustiilimuutuste kasutamine. Koos hinnatakse, milliseid strateegiaid patsient kasutab ärevuse, stressi või meeleoluhäirete leevendamiseks, ning vajadusel pakutakse täiendavaid nõuandeid või harjutusi.
Psühholoogiline nõustamine ja toetuse pakkumine
Korduvate vastuvõttude käigus võib õde pakkuda psühholoogilist tuge ja nõustamist, mis aitab patsiendil toime tulla igapäevaste väljakutsetega. Õde julgustab patsienti oma tundeid ja mõtteid avama, pakkudes turvalist ruumi, kus patsient saab väljendada oma muresid ja rääkida oma edusammudest.
Tugivõrgustiku ja sotsiaalse toe hindamine
Õde uurib, kuidas patsiendi tugivõrgustik ja sotsiaalne tugi on teda aidanud ning kas on vajadust lisatoe järele. Õde võib pakkuda soovitusi või jagada ressursse, mis aitavad patsiendil leida täiendavaid tugivõimalusi, näiteks tugigruppe või kogukonnaprogramme.
Eesmärkide ja tegevuskava ülevaatamine
Koos patsiendiga vaadatakse üle varasemalt seatud eesmärgid ja tegevuskava, hinnates, kas on saavutatud soovitud edasiminek või kas on vaja kohandada plaane uute eesmärkide saavutamiseks. Õde aitab patsiendil selgelt määratleda järgmised sammud, mis toetavad tema vaimse heaolu edasist arengut.
Patsientide motiveerimine ja enesehoolduse toetamine
Korduv vastuvõtt on hea võimalus patsienti motiveerida ja tema enesehoolduse oskusi tugevdada. Õde julgustab patsienti keskenduma positiivsetele muutustele ning rõhutab enese eest hoolitsemise tähtsust pikaajalise heaolu säilitamisel.
Järgmiste sammude planeerimine ja kohtumiste jätkumine
Vastuvõtu lõpus planeerib õde koos patsiendiga edasised kohtumised ja jälgimisplaani. Vajadusel teeb ta koostööd teiste spetsialistidega, et tagada patsiendile terviklik ja järjepidev tugi.
Vastuvõtuaega saab muuta või tühistada hiljemalt kaks tööpäeva enne vastuvõtu algust.
Hilisema teatamise või mitteilmumise korral tuleb tasuda visiiditasu teenuse eest hinnakirja alusel.